PROFILE SUKU FAHINEHAN

Habelar Informasaun

suku Fahinehan, Administrativamente lokaliza iha Postu Administrativo Fatuberliu, Municipio Manufahi, suku fahinehan Kompustu Husi aldeia 4 ho total uma kain no popilasaun   mak hanesan aldeia Ainese ho total uma kain 118 ho populasaun mane 266 no feto 287, Aldeia Daurata ho total uma kain 128 ho populsaun mane 297 no feto 223, Aldeia Riamori ho total Uma kain 108 ho populasaun mane 275 feto 251, Aldeia Daramatan ho Total uma kain 83 ho populsaun Mane 297 no feto 181, hodi nune’e total populasaun iha suku fahinehan tuir entry dadus ba sistema sika tinan 2025 hamutuk 2005.

suku Fahinehan hare husi mapamentu baliza parte leste  nian baliza ho Bubususu ho  kaikasa, parte Norte  nian baliza ho suku tutuluru ho Mandelo, parte soul baliza entre suku Aituha , tutuluru no suku taitudak.

Secretari Suku fahinehan, Alberto xavier,Foto Che Arino Lara 82tuir secretraio suku Fahinehan Alberto Xavier katak potensia ne’ebe suku fahinehan iha mak potensia turistiku sira mak hanesan turismo religisosa mak foho reslaun no gruta, sitio kultural mak hanesan  fatin kuak ne’ebe uma sakarai hahoris avo sira moris mai,fatuk dok no be tudak balu iha  areia daurata nian, baliza ho aituha, be tudak balu iha areia baliza ho suku mendelo,  no produto agric0la mak hanesan kafe,  aiteka no batar.

koalia ba produto kafe tuir secretario suku fahinehan Alberto xavier katak kafe durante ne’e kompania balu tama mai hola mai la tau agente merkadu iha suku nee, no folin kafe durante ne’e, kafe pachment ka kafe kulit mutin bai bain kompania sira liu husi  agente lokal sira hola ho folin kada kg $ 1,25.

secretario suku ne’e mos hatutan katak dezenvolvementu infrastrutura hakdasak hela, durante ne’e Planu dezenvolvementu suku ( PNDS ) halo rehabilitasaun estrada ho estrada betaun, kona ba planu ba estrada husi  Ministerio Obras publika nian mak ba tinan 2026 sei kontinua estrada pakote 3 mak hanesan kontinua estrada husi Suku Orana – turiskai ba To iha Kruzamentu fahilekmauk, husi Kruzamentu fahileikmauk ba Alas nomos husi Kruzementu ne’e to ba suku Tutuluru,nune’e tuir planu dezenvolvementu suku ( PDK ) nian, hato ona ba parte kompetente atu hadia estrada hodi fo assesibilidade ba kumunidade transporta material fabrikadu ba kumunidade hodi halo sira nia uma nomos bele fasilita viagen turistiku sira mai visita sitio turistiku sira iha fahinehan.

tuir Alberto Xavier katak estrada ne’eb’e oras ne’e dadauk fo assesibelidade ba kumunidade fahinehan assesu ba same Vila difikulta tebes kumunidade lori sira nia produto ba merkadu, difikulta inan isin rua sira assesu ba aseistensia suade nomos  Asesibilidade ba atraisaun  turistiku sira hodi mai visita suku fahinehan.

Atividade iha Sede Suku Fahinehan,foto Che Arino Lara 82

hodi nune’e mak Alberto dehan nudar autoridade lokal sujere ba  governo tengki tau atensaun maximu ba  estrada mai suku fahinehan, tamba tempo udan susar tebes ba  kumunidade atu assesu ba merkadu sa tan ba inan isin rua sira bainhira gravida tebes pasensia familia ka laen tenki tau iha lipa hulan deit ba Hospital karik kondisaun normal sira tula deit iha motor, hodi lao neneik ba hospital same no to iha mota,  mak sira tau lipa hodi kous ba  hakor mota rua mak hanesan mota sohin no mota karau ulun.

tuir observasaun Sentru informasaun suku rotuto Nota katak tuir dalan Mai suku fahinehan iha atrativo natural sira ne’ebe mak atrai tebes ita nia matan tamba topografia rai ne’ebe nakonu ho foho no haleu ho beleza ne’ebe matak hodi fo ar ne’ebe fresku tebes ba ita nia saude maibe problema ida ne’ebe seriu liu mak estrada ho kondisaun garve difikulta tebes ba kumunidade  nia Assesibilidade no peregrinus turistiku sira hodi hakat mai suku fahinehan.

https://maps.app.goo.gl/T9Kx2yswnuVHCqQz7

RESLAUN – FAHINEHAN

Foho Reslau iha Fahinehan,Foto: Che Arino Lara 82

Iha dader Ita sae ba Tutun Ita hare sor – Sorin oin no kotuk hafutar ho paisajen ne’ebe fantastiku hodi Atarai tebes Ita.

Fatin nee nudar atrativo natural, ne’ebe bele transforma ba atrasaun turistiku Religiosa e historico.

Atrasaun turistiku Religiosa Tamba iha Foho reslaun Tutun iha Crus ne’ebe hatur iha reslaun Tutun no atrasaun turistiku Historico Tamba Fatin nee Saudosa Filomena nudar esposa husi Asuwain Ida termina Nia peregrinasaun Resistensia iha foho nee.

Reslaun tutun,Foto Che Arino Lara 82

Husi Visita Nee nota Hela Fatin nee bele dezenvolve sai Fatin turistiku iha futuru, importante Fahinehan oan Sira no Liu Liu Autoridade lokal nomos depertementu Turismo nian bele seriu iha investementu turistiku Hahu husi inkubasaun infra-strutura basiku atrativo nian hanesan hadia dalan ba foho nee, konstroi Foto shoot, kazebo refreshing nian no iha reslaun nian hun loke merkadu ba produto lokal sira nomos Quest house Ruma atu bele fasilita no Atrai Ema seluk hodi bele visita Fatin nee.

Atu fo Assesibilidade mais importante Mak dezenvolmento infra-strutura Hanesan Estrada hodi hafasil movimentu viagen Sira Iha tempo udan nomos tempo Bai Loron.

=======

 Sentru Informasaun Suku Rotutu , Rotuto.Suku.tl    Amorino Mendes #Che Arino Lara 82

=======

APROXIMA HO LIA NAIN SUKU FAHINEHAN

     iha Loron 20 Outobro 2025, Arte e Cultura Municipio Manufahi visita suku Fahinehan atraves konfiansa husi Servisu Edukasaunn Municipio Manufahi hodi Monitoriza Ezame Nasional ba ESG 1912 Don Boa Ventura Klase paralelu Fahinehan nian.

nunee aproveita opurtunidade nee Arte e Cultura Municipio Manufahi Aproxima no kordena ho Secretario Suku Fahinehan sr.Alberto Xavier hodi aproxima ho Lia Nain Suku Fahinehan Liberato Magalhaes hodi rona estoria Balu Kona ba orijen Uma sakarai labato no orijen hahoris Rai naran hodi hanaran ba Fahinehan.

Liu husi aproximasaun Ida nee, konseque dada lia ho lia Nain Fahinehan, iha klabis Sakarai labato ( Fahisara ) iha Fahinehan, nudar ita hatene katak uma ne’e inagurado iha 07 Dezembru 2024 husi Secretario de Estadu arte e Cultura ne’ebé tempo ne’ebá reprezenta husi Direitur Jeral Arte e Cultura nian Gil Oliveira no partisipa mós husi Arte e Cultura Municipio Manufahi iha tempu ne’ebá.
========
Arte e Cultura Municipio Manufahi
#amorinomendes #CheArinoLara82
Foto: Secretario Suku Fahinehan Alberto Xavier

=========

SEAC – DESTAKADU IHA MUNICIPIO MANUFAHI VIZITA FATIN KULTURÁL IHA FAHINEHAN
 
Tersa, loron 21 Outubro 2025, funsionario Secretario de Estadu Arte e Cultura ( SEAC ) destakadu iha Municipio Manufahi, hamutuk ho lia Nain Suku Fahinehan LiBERATO MAGALHAES akompanha husi joventude ida husi jerasaun Sakarai labato – Fahisara, pedro ba visita fatin kulturál sira ne’ebé iha suku Fahinehan.
Iha visita ne’e, lia nain Suku Fahinehan ho joventude ne’e lori funsionario SEAC destakadu iha Manufahi ba visita fatin sira mak hanesan kuak ida ne’ebé beiala husi Sakarai hahu moris ba, Fatin Ida Neebe naran fahisara, be matan orijen Fahinehan, Fatuk malidok no dirlaun ne’ebe ikus Mai Naran fali Fahinehan ne’ebe Oras nee tau fali gruta Nosa senhora de Fatima.
Fatin hirak nee nudar Fatin Kultural orijen estoria Kultural identidade Suku Fahinehan nian hodi nune’e Lia Nain dehan hanoin hela ba futuru sei kuda hali ida iha kuak fatin hahoris Beiala Fahinehan ne’e no hakarak halo Lutu haleu tiha atu bele prezerva fatin origen ne’e no iha Foho fahiniaria mos hakarak halo Uma Lulik nudar konsetvasaun no simbolo identidade existensia Fahinehan nian iha Fahinehan atu labele lakon estoria no identidade iha futuru Neebe hanaran ‘ Fahinehan Fukun hat – Leo hat, kaboran hat – Manlai hat” atu labele bosan no labele lakon iha futuru.
========
Atu hatene estoria balun Relasiona ho Suku Fahinehan, nafatin akompanha iha pájina Arte e Cultura Municipio Manufahi ” SeaC'” nomos pagina Sentru Informasaun Suku Rotutu , Amorino Mendes no Website Rotuto.Suku.tl
Assistensia foto : Maun peu
Estoria no hatudu fatin lia nain Suku Fahinehan LiBERATO MAGALHAES
Obrigado ba lia nain no maun Peu
 

SUKU FAHINEHAN IHA POTENSIA MAIBE ESTRADA RISKU BA MOVIMENTU TRASPORTE

Paisajen iha Ainese, Foto : Che Arino Lara 82

Suku Fahinehan, kompostu husi Aldeia 4 mak hanesan Aldeia Ainese, Riamori, Daurata no aldeia Darmatan neebe ho totál uma kain 437
Ho nia populasaun 2005.

Suku Fahinehan lokaliza iha Postu administrativu Fatuberliu, Municipio Manufahi, suku ne’e nia komunidade moris maioria iha vida agrikultura, no rendimentu ne’ebe sira hetan mai husi Kafé, Maek, ai teka, batar no seluk tan.

Suku ida ne’e mós iha Potensia ba eko – Turismo, tamba suku ida ne’e hela iha rai laletek, nune’e iha suku ida ne’e ita bele hateke sa’e ba Turiskai, bele hateke Foho kablaki no Ramelau nomos bele hare foho lakebur, iha suku ida ne’e mós iha foho Reslaun no Dirlaun ne’ebé muda ba Fali fahineria.

Alen de suku ne’e iha Potensia ba eko- Turismo maibé mós Potensia ba Turismo religiosa mak hanesan foho Reslaun no foho fahiniaria ne’ebé iha Reslaun nia tutun iha krus nomos iha dirlaun iha gruta nosa senhora de Fatima.

Nune’e mós suku ida ne’e, iha mós Potensia ba Turismo historiku tamba iha fatin ida ne’e Dona Filomena termina nia peregrinasaun Rezisténsia nian, iha fatin ne’e, ne’ebé hetan tiru husi militár Indonézia Neebe ohin loron nia naran hodi hanaran ba pre escolar Fahinehan, Alen de iha Potensia ba historiku, suku nee, mos iha potensia ba Turismo kultural nian Mak hanesan kuak Fatin hahoris origen Fahinehan, Fatin fahisara,malidok, lihu tu,no dirlaun.

Ho potensia hirak Neebe suku nee iha, Maibe iha mos obstaklu ne’ebe difikulta movimentu transporte ba kumunidade atu assesu ba merkadu, no asistensia saude nomos Assesibilidade ba viajenista turistiku Sira hodi viagen ba esplora sitio turistiku, iha Suku Fahinehan, Tamba problema, estrada Neebe Risku tebes ba movimentu iha tempo bai-loron tamba Fatuk rahun barak nomos iha tempo udan Fatin Risku tebes tahu no Rai namdoras los.

Estrada iha Aldeia Daramatan-Fahinehan,igreja santo Antonio nia Oin,Foto:Che Arino Lara 82

Maske iha ona Rehabilitasaun Estrada Betaun,Maibe la dun kwalidade nomos fahe klaran, husik kuak Hela hodi nunee susar tebes ba ema matan foun Nia viagen iha tempo udan nomos tempo Bai Loron.

Aliende kondisaun estrada Neebe Mak Risku tebes ba movimentu transporte Maibe mos suku Ida nee viagen husi Fahinehan ba – Mai same mos susar hasoru terus Tamba tempo udan labele ultrapasa, problema tengki hakur mota bot rua Mak hanesan Mota sohin baliza entre Fahi lek mauk ho tutuluro nomos mota Karau Ulun iha Suku Tutuluro.
=======
Sentru Informasaun Suku Rotutu
Amorino Mendes #CheArinoLara82

Posted in

Amorino Mendes

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *