Nasionalista( dadolin )
“Nasionalis”
Nasionalista Mak Ema nebe iha responsabilidade moral serbi ba nia nasaun.
Nasionalista Laos Mak Ema nebe simu poder hodi koalia ba interese nasaun maibe laran sura Hela Osan iha Nia laran no hanoin Hela kargu saida Mak Nia atu hetan.
Nasionalista Mak Ema nebe iha matenek atu fo no halo buat Diak ba nasaun Nia la hanoin ba saida Mak Nia atu hetan husi nasaun.
Nia neebe matenek ho titlu lisensiatura ou magistradu ka Professor ofrese ba nasaun maibe of resementu nebe Nia halo ho interese nee la hatudu Nia Nia nasionalista
Tan Ema nebe ofrese an ba mate Tamba independentsia nasaun to rate mos laiha,Naran Ema la temi,Nia istoria Luta lakon let husi Ema Nia hanoin maibe rezultadu Mak independentsia Laos Tamba Osan ho kadeira nee Mak nasionalista lolos.
Nasionalista Mak hakarak independensia total, dezenvolvementu ba nasaun no nasaun Moris diak – fo buat nebe Nia iha ba nasaun Sem interese, Laos interese politik kadeira, Naran boot,atu hetan Osan barak no hetan fasilidades luxu husi nasaun.
( Amorino da Costa Mendes Sarmento “Che Arino lara 82 ” Kalohan “)
Saturday, November 27, 2021
Ba deit o Timor o emar prontu servi ( dadolin )
Timor sai about ba o emar
Timor ai hun fo mahon
ba o emar sira
Husi o isin habokur o emar
Iha o isin we Moris fo Moris o emar
Iha o leten ai hahoris untuk Moris o emar
Iha o destroy fo murak artinya hafutar, hafalun, hariku o emar timor Leste
Husi otas ba otas, husi dalas ba dalas o Timor o nain ba o emar Sira.
Maske tinan Wain
emar sai Atan
ba Laho Lao Rai,
sai Atan ba busa ho fulun malae
Sai Atan ba asu fuik tasi baluk
Isin krekas neon namlele
kosar we nakfilak ba ran
Mata Wen sai we matan iha foho to tasi
Lafaek tasi baluk Mak sai fali o Nia Liman kroat
ho Riku no soin laho Lao Rai tasi baluk
bosok o emar, explora o isin Nia bokur,hafoer o Nia identidade,no halo Timor sai misto iha atitude moris.
emar tanis hakilar – hakilar halerik
Rai nonok kelinci, loro leten sai sasin
Natureza Siak hakilar- Rai lakan tarutu
Hanfanun o emar inspirasi o emar
Fo Aten berani esperitu nasionalista
Ba o emar hodi foti surik no Dima
Foti Rama no kilat maske selu ho folin nebe ass
Maske ulun hodi hada ilat ho bosok ba Timor leste
Ruin sai sa’dan lulik ba Timor leste
Isin sai Rai satan ba Timor Leste
Tan o Timor matan we – kosar we
Tan o Timor isin,klamar no ran
Tan o Timor esforsu no buat hotu nebe iha.
Ba deit o Timor o emar Pronto fo.
Hakerek :
Amorino da Costa Mendes Sarmento ( Che Arino Lara 82 )
ORANG YANG TELAH PERGI ( puisi )
pergilah nan jauh
pergilah dengan tenang
berpisah antara kita
takdir sang pencipta
melangkahlah ke langit biru
jasadmu tertinggal
jiwamu bergelimang halimun
sirna dari cintaku
hanya memori rindu menemani sepanjang umur
jika rindu itu datang
jelajahi sukma
hanya bayang-bayang mu
hari menemani hariku yang hampa
percayalah kita kan tetap merajut kemesraan
bila sepi mencekam jiwa
kenanglah kenangan
yang t’lah kita ayomi
mimpikan semua memori cinta
di alam nan jauh
di taman misteri hidup dan kematian
kita kan terus bersama dalam cinta
hati ini hancur
bersama kepergianmu
tinggal nestapa gundah gulana
berkelana dalam kalbu.
Oleh
(oleh arino lara 82 teruntuk semua orang yang di tinggal kekasih di mayapada iniche sendirian).
Tuesday, November 2, 2021
EMA NEEBE FIAR IHA JESUS MASKE NIA MATE MAIBE NIA SEI MORIS HIAS
Omilia husi Amu PAIVER iha misa ba matebian sira iha capela Rotuto tersa semane nee loron 2 November 2021 núne’e amu haklean tan katak Reza ba matebian Sira Tamba ita iha fiar Ida, katak Moris hias nee Sei Mai iha loron Ida.
Ita la hela deit iha mate nee Nia laran,maibe sei Moris hias iha loron Ida, Tamba nee buat Ida mate nee Lao hamutuk ho Moris iha tempo ida, iha mate no iha tempu Ida, iha mos Moris.
Ita hanoin matebian Sira nee ho berani tamba ita hotu – hotu sei mate iha loron ida, nomos loron Ida Ita Sei Moris hias hotu.
Iha Amu PAIVER nia omilia ne’e akresenta ,Moris Ida nee Ita bele halo oi oin maibe loron Ida Ita ba para iha istana 3 meter.
Ita nia Tempu Ida mate nee, Ita lahatene, Tamba ne buka prepara- an halo didiak,atu prepara-an nee Mak tengki Lao ho dalan los, fuan MOS Tamba Nai Jesus hate ona katak ema neebe fiar Hau, maske Nia mate maibe Nia Sei Moris hias,núne’e atu hetan salvasaun no sai Maromak Nia Reinu Mak tengki Lao tuir Nai maromak Nia hakarak.
====================================
Fontes Sentru informasaun suku Rotuto
Fotografer : Ana Bete Marques
Hakerek : Amorino da C.Mendes Sarmento
Tuesday, August 24, 2021
Leitura Biografia saudoso Alexandre Mendes ” Tatoli “
Saudoso Alexandre Mendes ho kodiku” Tatoli “ Moris iha suku Rotuto postu administrativo Same, Municipio Manufahi,Moris iha Loron 05 Fulan Julio Tinan 1952,oan husi Aman Mali – siri no iman Sei -Mau,oan ba dala 5 husi oan nain 5 Mane 3 Feto 2.
Partisipasaun no kontribuisaun dereita iha prosesu luta saudoso Alexandre Mendes” Tatoli”ba prosesu luta Libertasaun Nasional hodi lori Timor leste hamrik hanesan nasaun independente.
Iha Tinan 1975 saudoso Tatoli hanesan Forsa FALINTIL no Nia komandante komandante Mak Mateus Soares, segundo komandante Antonino Leto,komandante pelotaun Antonio Seran “Sama Rai Teten” tidak ada komandan seksaun Moises.
Iha Tinan 1977 Fulan November saudoso hetan kapturasaun husi militer Indonesia hodi Tama Tia Mai Vila laran.
Mesmo hetan kapturasaun iha Tinan 1977 Nia laran saudoso “Tatoli” kontinua halo fali ligasaun ho komandante ho naran luis no Arnaldo.
Iha Loron 04 Fulan Janeiro 1978 Sr.Antonio Tilman “ Rotali “sr Jorge Pinto” Nakali “ no Sr.Elias “ Maukiak” untuk fiar ba saudoso Alexandre Mendes” Tatoli” Mak lori informasaun ba iha liur ( ai laran ).hodi hasoru malu ho adjuntu “Nahak”iha kota Ai – Asa fatuk hun DaorBa.
Depois de base de apoio rahun Nia continua halo ligasaun ho saudoso assistente politika Eduarda” Mautalo “ho saudoso Manuel da Silva “ ondas “.
Nunee mos saudoso hetan ligasaun ho Maun boot Antonio manegas “ Mauhono Karataiana Buerek” ho Maun boot saudoso Benancio Veraz.
Iha Loron 20 agusto 1982 oras 00:00 kalan fahe Rua saudoso Alexandre Mendes “Tatoli”hamutuk ho luta nain Sira halo revolta iha Suku Rotuto hodi gadai kilat 7 husi militer indonesia.
Iha Loron 21 Agusto 1982 dadersan saudoso “Tatoli” hamutuk ho luta nain Sira seluk tiru malu ho militar indonesia.
Iha Loron nee Sira tiru malu,Forsa FALINTIL nain Rua (2) Mak mate iha Fatin akontesementu,iha tempo tiru malu nee simu orentasaun husi komando da luta hodi evakua ba ai laran.
Iha tempo nee saudoso Alexandre Mendes”Tatoli”ba ai laran kargo hanesan komandante seksaun iha tempo neeba.
Iha Tinan 1983 – 1990 saudoso “ Tatoli “ sai hanesan Forsa FALINTIL nian hodi kuidadu deit ba Sira neeba moras no kanek iha ai laran.
Iha Tinan 1990 hingga 1992 saudoso Alexandre Mendes “ Tatoli” komesa muda Fatin ba hamutuk ho saudoso “Nino Konis Santana”ho xefi Estado mayor “ Mauhono Karataiana Buerek iha karbualau,Holarua,Sama.
Iha Tinan 1992 hetan asaltu husi militar Indonesia saudoso Tatoli halai hamutuk ho” Mauhuno Karataiana Bulerek to hetan kapturasaun iha Manutasi – Ainaro hodi Nunee Nino Konis Santana kontinua ses ba Ermera.
Iha Loron 08 Fulan Junho Tinan 1993,Saudoso Tatoli hetan fali orentasaun husi komando hodi orenta iha vila laran Nunee saudoso “Tatoli” kontinua tun vila hodi halo Servisu klandestina nian iha vila laran.
Iha Tinan 1995 saudoso “Tatoli” hetan fiar husi adjunto Sole – Sole hodi sai hanesan konselero iha kaixa “ loriku Mate dotu “gropu Moris foun” neebe hari iha pemuda tani – Betano.
Iha tempo nee kedas saudoso Alexandre Mendes naran kodiku “ Tatoli” ba fali kodiku “ Leki la ses hadomi Rai Timor” hodi Nunee hodi kontinua halo Servisu klandestina to Timor Leste hetan ukun Rasik-an iha 1999.
Iha tempu ukun – an saudoso foin desmobiliza husi komando da luta iha Loron 20 Fulan agusto Tinan 2013 iha Same,Betano Nunee saudoso hetan rekonhesementu husi estadu Timor Leste nudar veteranos 8 a 14 anos.
Nunee ho Nia peregrinasaun iha mundu nee Konta ho saudoso Nia sakrefisu luta ba Libertasaun Timor Leste iha Loron 23 agusto 2021 saudoso hakotu Nia viagen iha mundu,maske Nunee isin Rai tahu Fila ba Rai Nia esperitu Sei moris no isnpira nafatin jerasaun Sira Tuir Mai hodi haboot esperitu nasionalisme no patriotisme hodi tane nafatin nasaun nee ba oin.
===================================
Fontes : Sentru Informasaun suku Rotuto
Hakerek : Manuel da Silva “Cobra” (oan husi saudoso)
Editor & Tanggapan publikasaun: Amorino da Costa Mendes Sarmento
==================
Asuwain
Hei asuwain Timor lorosae
Ho Aten berani,kumu Liman hakilar ba mundu
O asuwain Timor Nia nain
Maske o selu ho o Nia isin rasik
O isin sai Rai metan ba Timor lorosae
O ran sai we matan ba Timor loro sae
O Ulun hodi hada sa’dan Lulik Timor loro sae
O isin sai Rai satan ba Timor loro sae
O Nia Vida Moris saran ba fatuk ho Rai
O Nia uma mak ai hun fatuk hun
O Nia biti Mak ai tahan no abut
Oferta o Nia an ba nasaun hari Estadu
Oh heroi dunik
O Nia Lian halerik
Ohin ami basa liman
O Nia Lian Tanis
Ohin ami hamnasa
O asuwain Rai Nia nain
O Nia Liman Mak surik no Dima lulik
O Nia naran Mak lulik ba Timor lorosae
O Nia hanoin, dotrina ba gerasun Timor
Asuwain Ami Nia asuwain
O hanesan Malus no bua lulik
Hafutar Rai Timor
Halulik Rai Timor
Ami onra no tane as o naran
Hakerek iha Rai fukun Rai Saren
Horik ho Ami hadaet ba gerasaun
Hatutan o Nia mehi ba Timor Leste Nia nabilan.
Hakmatek ba iha letan sebagai ba
Sai fitun no Fulan ba Timor loro SAE
Sai loro matan nabilan ba Timor lorosae
Viva asuwain FALINTIL
Viva povo maubere
Hakerek: Amorino da Costa Mendes Sarmento” 82 manufuik Lian “
=================


Leave a Reply